Jooga

Iidset sanskriti mõistet ‘jooga’ on määratletud fraasiga chitta-vritti-nirodha. See tähendab, et jooga on teadus, mis õpetab meile, kuidas saada kontrolli alla chitta*, mis on muutuse seisundis. Chitta on aines, millest meie meeled on tehtud ja mis pidevalt loksub väliste ja sisemiste mõjude lainetes.

Milline oli see tark, kelle kohta tema järgijad ütlesid, et tal on lembeim naeratus, mida võib endale ette kujutada, et ta on kogu India targim mees, isegi joogidest targem, ja kelle kogu maapealse varanduse moodustasid lisaks niudepõllele vaid kalebassikoorest veekruus ja bambuskepp?

Tema Pühadus 14. Dalai Laama ütles: "Tiibeti Budism peab und toitmise vormiks, nagu toitki, parandab ja uuendab ta keha. Teist tüüpi toidus on samādhi ehk meditatiivne keskendumine. Kui inimene jõuab meditatiivse keskendumise praktikas piisavalt kaugele, siis juba sellest piisab keha toitmiseks."

Bhakti-jooga on inimeses oleva jumalikkuse otsimine. See otsing algab armastusest, võib jätkuda vaid armastuse kaudu ja lõppeda vaid armastuses. Kui inimene lõpuks valdab bhakti-joogat, armastab ta kõiki ega vihka kedagi. Ta on muutunud igavesti rahulolevaks. Bhaktit ei saa kasutada maiste eesmärkide teenimiseks, sest senikaua kuni on maiseid ihasid, ei teki sellist armastust. Bhakti on suurem karmast ehk põhjuse ja tagajärje seadusest ning suurem joogast, sest need on mõeldud teatud eesmärgi saavutamiseks.