Avaleht Teosoofia Teosoofia Ühing Sündmused Lugemist Raamatute müük Viited Kontaktid
Teosoofia Ühing Eestis

©  MTÜ H. P. B. Loož

Teosoofia Ühingu struktuur ja liikmesus

Teosoofia Ühingul on oma kindel struktuur, mis loodi ühingu algusaegadel. Selle ülesehituse aluseks on põhimõte, et iga üksus oleks oma tegevuses võimalikult iseseisev. Kui Teosoofia Ühinguga (TÜ) liitub mõnes piirkonnas vähemalt seitse inimest ning nad soovivad koos õppida ja panustada ühingu arengusse, on neil võimalik moodustada loož ehk TÜ paikkondlik lüli. Kui riigis on loodud seitse looži, milles on vähemalt 70 liiget, saab asutada rahvusliku osakonna – sageli nimetatakse seda lihtsalt vastava riigi TÜks, näiteks on meie põhjanaabritel Soome Teosoofia Ühing.

Eestis on praegu kaks looži: H. P. B. Loož (asutati 1992. Aastal) Tallinnas ja Isise Loož (asutati 2008. aastal) Tartus. Kuna teosoofia jõudis pärast taasiseseisvumist Eestisse Soome kaudu ja mõlema riigi liikmete vahel on sellest ajast peale olnud tihedad koostöösidemed, kuuluvad mõlemad Eesti loožid Soome Teosoofia Ühingu alla. Selguse huvides kasutavad Eesti loožid loengute, seminaride, laagrite jne korraldamisel enda kohta üldnimetust Teosoofia Ühing Eestis.

Teosoofia Ühingu liikmeks astumine

Teosoofia Ühing (ja ka loož) koosneb inimestest – olgu nad mõne religiooni järgijad või mitte –, keda liidab nõustumine TÜ kolme põhieesmärgiga. See liit pole ühise usu liit, vaid mõttevabaduse õhkkonnas ühise otsimise ja tõe poole püüdlemise liit. Ühingus on teretulnud kõik inimesed, kes nõustuvad TÜ kolme põhieesmärgiga ja püüavad neid ellu viia oma parimal võimalikul viisil. Liikmeks on võimalik astuda igaühel, kes on vähemalt kümneaastane. Alla 18 aasta vanused inimesed saavad liikmeks astuda ainult vanema või eestkostja kirjaliku nõusolekuga ja neil puudub kuni 18 aasta vanuseks saamiseni hääletusõigus.

Inimesed, kes soovivad astuda ühingu liikmeks, võiksid mõnda aega enne avalduse esitamist osa võtta loožide korraldatud loengutest ja aruteludest. Samuti on soovitatav viia ennast mõnel määral kurssi põhilise kirjandusega, mida TÜ on välja andnud.

Kui liikmeks astumisega seoses tekib küsimusi, vastavad loožijuhatajad neile heameelega. Kui inimene on otsustanud astuda TÜ liikmeks, peaks ta teadma ka seda, et temast võib saada nii konkreetse looži liige kui ka vabaliige. Vabaliige on inimene, kes ei kuulu ühegi looži liikmeskonda. Üldiselt on tavaks, et vabaliikmeks astutakse piirkonnas, kus pole looži või on osavõtt looži tööst mingil põhjusel raskendatud (näiteks suure vahemaa tõttu). Kui inimene soovib ühineda loožiga, tuleks tal pöörduda loožijuhataja poole, ent kui ta soovib saada vabaliikmeks, peaks ta võtma ühendust Soome Teosoofia Ühingu peasekretäriga (kuigi lihtsam on pöörduda Eesti loožide juhatajate poole).

Liikmeks astumiseks tuleb inimesel täita sooviavaldus (mille saab loožijuhatajalt) – sellega ta kinnitab, et nõustub TÜ kolme põhieesmärgiga ja püüab neid võimalikult hästi ellu viia. Sooviavalduse kinnitamiseks tuleb leida kaks liiget, kes on kuulunud TÜsse vähemalt kaks aastat, et nad lisaksid soovitajatena avaldusele oma allkirja. TÜ liikmeks saamise kinnituseks väljastab Rahvusvaheline Teosoofia Ühing tunnistuse. Soovitajate nõue vihjab tõsiasjale, et TÜ ei panusta liikmete arvukusele, vaid soovib, et liikmeks astuja langetaks oma otsuse arukalt pärast seda, kui ta on tutvunud ühingu tegevusega – mitte hetkeimpulsi ajel.

Teosoofia Ühingu liikmeks astumine ei tee inimesest automaatselt teosoofi selle sõna sügavamas tähenduses. See tee algab alles ühinemisega ning aunimetus teosoof teenitakse välja pingutuse ja püüdlustega altruismi kaudu − seda ei saa anda keegi väljastpoolt.