Teosoofia Ühing

Teosoofia Ühingule panid 1875. aastal New Yorgis ühiselt aluse venelanna Madame H. P. Blavatsky ja ameeriklasest kolonel H. S. Olcott koostöös paljude teistega. Aastal 1879 viidi Ühingu peakorter üle Indiasse Bombaysse (nüüd Mumbai) ja aastal 1882 Adyarisse Madrases. Teosoofia Ühing on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub üle 70 liikmesmaa.

Ühingu esimene president oli kolonel H. S. Olcott, pärast teda olid presidentideks Annie Besant (1907–1933), dr G. S. Arundale (1934–1945), hr C. Jinarajadasa (1946–1953), hr N. Sri Ram (1953–1973), hr John B. S. Coats (1973–1979), pr Radha Burnier (1980–2013). 2014. aastast on Ühingu presidendiks hr Tim Boyd.

Teosoofia Ühingu liikmed on uurijad, keda ühendab – olgu nad mõne maailma erineva religiooni või neist mitte ühegi järgijad – Ühingu kolme põhieesmärgi tunnistamine ja omaksvõtt, tahe ületada usundite antagonism ja tuua kokku hea tahtega inimesed nende usulistele tõekspidamistele vaatamata. Neil on soov tundma õppida erinevate religioonide tõdesid ja jagada oma uuringute tulemusi teistega. Neid ei seo ühine usutunnistus, vaid ühised otsingud ja püüd Tõe poole. Nende veendumuse kohaselt tuleb tõde otsida uurides, mõtiskledes, laitmatut elu elades ja kõrgetele ideaalidele pühendudes. Nad suhtuvad Tõesse kui eesmärki, mille poole püüelda, mitte kui autoriteetide poolt pealesurutud dogmasse. Nad arvavad, et usk peab tekkima isiklike uuringute või intuitsiooni tulemusena, mitte sellele eelnema, ning tuginema teadmisele, mitte väidetele. Nad on sallivad kõige suhtes, ka mittesallivate vastu. See pole neile annetatud privileeg, vaid kohustus, mida nad täidavad; nad püüavad teadmatust eemaldada, mitte selle eest karistada. Nad näevad iga religiooni kui Jumaliku Tarkuse avaldumist ja eelistavad selle uurimist hukkamõistmisele ning selle praktiseerimist uute liikmete värbamisele. Nende juhtlause on rahu, nende püüdlus on Tõde.

Teosoofia

Teosoofia on tõdede kogum, mis moodustab kõigi religioonide aluse ja mille kohta ei saa väita, et see on kellegi ainuomand. See pakub filosoofiat, mis tõlgendab elu arukalt ning näitab selle evolutsiooni juhtivat õiglust ja armastust. See asetab surma selle õigele kohale korduva sündmusena lõputus elus, mis avab värava täiuslikumasse ja hiilgavamasse olemasolusse. See taastab vaimse teaduse maailma, õpetades inimese tundma Vaimu kui iseennast ning meelt ja keha selle teenijatena. See heidab valgust religioossetele pühakirjadele ja õpetustele, kergitades katteid nende peidetud tähendustelt, mõistes nad seega õigeks arukuse ees, nii nagu nad on alati olnud õigeks mõistetud intuitsiooni silmis.

Teosoofia Ühingu liikmed uurivad neid tõdesid ja teosoofid püüavad nende kohaselt elada. Igaüks, kes soovib uurida, olla salliv, püüelda kõrgeid eesmärke ja töötada sihikindlalt, on liikmena teretulnud ja seega oleneb liikme saamine tõeliseks teosoofiks temast endast.

Mõttevabadus

Kuna Teosoofia Ühing on laienenud kõikjale üle tsiviliseeritud maailma ja sellega on liitunud kõigi religioonide tunnistajaid, loobumata oma õpetuste ja vastavate usundite dogmadest, siis on soovitatav rõhutada tõsiasja, et pole õpetust ega arvamust, olgu kelle tahes õpetatud või kaitstud, mis mingilgi kombel seoks ükskõik keda Ühingu liikmetest, pole mitte midagi, mida iga liige ei saaks vabalt tunnistada või hüljata. Liikme jaoks on ainus tingimus tunnistada kolme põhieesmärki. Mitte ükski õpetaja või raamatute autor, alates H. P. Blavatskyst, ei saa olla autoriteet, et sundida liikmele peale oma õpetusi või vaateid. Igal liikmel on võrdne õigus liituda mõne õpetaja või mõttekoolkonnaga, mille ta võib valida, kuid tal pole õigust oma valikut kellelegi teistele peale suruda. Ka ei tohi ühessegi mõnesse ametisse kandideerijasse ega ka ühessegi valijasse suhtuda kui ametisse või hääletajaks kõlbmatusse, kas tema seisukoha tõttu või seepärast, et ta kuulub mõne mõttekoolkonna liikmete hulka. Arusaamad või uskumused ei anna privileege ega põhjusta karistamist. Üldkogu (General Council) liikmed nõuavad tõsiselt, et iga Teosoofia Ühingu liige jääks kindlaks Ühingu põhiprintsiipidele, kaitseks neid ja toimiks neile vastavalt, kasutades julgelt oma õigust mõttevabadusele ja selle väljendamisele, laskmata end sealjuures piirata lihtsalt viisakusest või teiste arvamustele järele andes.

Ühingu vabadus

Teosoofia Ühing, tehes koostööd kõigi teist organisatsioonidega, kelle eesmärgid ja tegevus sellist koostööd võimaldavad, on neist täiesti sõltumatu ja peab selliseks jääma, mitte siduma end mingite põhimõtetega, välja arvatud tema enda omad. Ühing peab süvenema oma töö arendamisse kõige laiemas ja kõikehõlmavamas mõttes, et liikuda oma eesmärgi poole vastavalt põhieesmärkidele ning järgides neid ja seda Jumalikku Tarkust, mis lühidalt sisaldub nimetuses Teosoofia Ühing.

Kuna üleüldine vendlus ja Jumalik Tarkus on piiramatu ja lõputu ja kuna igal Ühingu liikmel on täielik mõtte- ja tegutsemisvabadus, püüdleb Ühing alati jääda iseenda iseloomuliku ja ainulaadse iseloomu juurde, jäädes vabaks liitumisest mõne teise organisatsiooniga või sellega samastamisest.