Teosoofia Ühing Eestis

I OSA

Teosoofia Eestis enne Teist maailmasõda

Üldine ülevaade teosoofiast Eestis enne Teist maailmasõda

Juba 19. sajandi lõpus oli Eestis teosoofiast huvitunud inimesi. Esimene teadaolev viide teosoofiale pärineb aastast 1895, kui ajalehes Postimees (nr 7–13) käsitles seda teemat ajakirjanik, kooliopetaja ja kirjanik Jaak Järv (1852–1920). 1921. aastal kirjutas soomekeelne ajakiri Ruusu-Risti, et Nikolai Erassi pidas aprillikuus Tallinnas venekeelse teosoofilise loengu. Teemaks oli “Ohverduse seadus – ohver kivi-, taime-, looma- ja inimriigis, kõikjal, kus aine ohverdatakse vaimu heaks”. Saal oli kuulajaid täis ja kõne avaldati eesti keeles Päewalehe numbris 112 koos soovitusega, et mõni kirjastaja võiks välja anda teosoofilise tõlkeraamatu, kuna pole kahtlust, et inimkond astub nüüd teosoofilise sajandi poole. Sama lehe numbris 127 ilmus artikkel karmast.

Enne Teist maailmasõda anti Eestis välja mitmeid teosoofilisi teoseid ja kirjutisi. Siin on need esitatud väljaandmise aja järgi:

  • Esna, Mihkel 1924. Hariduslise Eesti Teosoofi lise Ühingu “Natuura” tutvustamise leht. Pärnu: A. Jansen.
  • Kamenskaja-Alba, Anna 1925. Mis on teosoofia? Tartu: Sõnavara.
  • Krishnamurti, Jiddu 1925. Õpetaja jalge ees. Tallinn: ERK.
  • Krishnamurti, Jiddu 1927. Kes toob tõe? / J. Krishnamurti kõne [peetud Erdes 2. augustil 1927. a]. Tallinn: ERK.
  • Krishnamurti, Jiddu 1927. Tähe-ordu. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.
  • Esna, Mihkel 1928. Kõigekallim käsikiri: universaal teaduste wõti. Kirjanduse pärl. Pärnu: A. Jansen.
  • Besant, Annie 1928. Elu mõistatus teosoofia walgusel. Tõlk P.Grünfeldt. Tallinn: G. Pihlakas.
  • Blavatsky, Helena Petrovna 1939. Väljavõtteid “Kuldsete õpetuste raamatust”. Tõlk admiral Johannes Pitka. Tallinn: S. N.

Viimane neist on H. P. Blavatsky teose Vaikuse Hääl tõlge (uus eestikeelne tõlge ilmus 2005. Aastal).

Viimane info teosoofilisest tegevusest okupatsioonieelses Eestis pärineb soomekeelse ajakirja Teosofi 1945. aasta juunikuu numbrist. Tallinna vanalinnas oli Valteri-nimelisel mehel antikvariaat-raamatukogu. Tema kogus oli ka teosoofilisi raamatuid. Huvilised kogunesid äri tagaruumi, et teosoofia teemal vestelda. Sellest väiksest ruumist kujunes eri rahvusest teosoofide kogunemiskoht. Tööd alustas ka H. P. Blavatsky teost Salaõpetus uuriv rühm.

Pärast seda, kui Noukogude Liit 1940. aastal Eesti okupeeris, ei saanud teosoofiaga enam avalikult tegeleda ega anda välja teosoofilist kirjandust.

Teosoofilised seltsid ja ühingud, mis soovisid ennast registreerida

Esimese Eesti vabariigi ajast on Eesti Riigiarhiivis säilinud arhivaalid kolme teosoofiaga otseselt seotud ja end registreerida püüdnud seltsi/ühingu kohta. Need olid:

  • Eesti Teosoofiline Selts Besant Lodge [2],
  • Eesti Teosoofiline Ühing Natuura [3],
  • Teosoofiline Ühing Eestis (Orientatsioon Adyar) [10].

Järgnevalt on esitatud nende kolme kohta ülevaade sellises mahus, nagu arhiivimaterjalid seda võimaldavad. Arhiivimaterjalid sisaldavad registreerimistaotlusi, põhikirju, kirjavahetust riigiametitega jne, kuid ei kajasta kahjuks ühingute igapäevast sisulist tegevust. Samas annavad need mõningal määral ülevaate Eesti tollaste teosoofide püüdlustest.

Eesti Teosoofiline Selts Besant Lodge

28. juulil 1923. aastal sai Tallinna-Haapsalu rahukogu (edaspidi THR) palve kinnitada Eesti Teosoofilise Seltsi Besant Lodge’i põhikiri.

Seltsi asutamise põhjusena toodi välja … põhieesmärgid, mis kõlasid järgmiselt:

  1. Rajada tuum kogu inimkonna vendluseks, tõu, usu, soo, klassi jne peale vaatamata;
  2. Edendada religioonide, filosoofi ate ja teaduste võrdlevat uurimist;
  3. Uurida mitte äraseletatuid looduse seadusi ja inimeses peituvaid Jõudusi.

…

(Tervikteksti Besant Lodge kohta saab lugeda raamatust Teosoofia Eestis)

Eesti Teosoofiline Ühing Natuura

23. juulil 1923. aastal sai Viljandi-Pärnu rahukogu palve registreerida Eesti Teosoofiline Ühing Natuura.

Põhikirjas toodi välja eesmärk “edendada karsket, terwet ja korralikku eluviisi, ning arusaamist kaswatada looduse sääduste uurimiseks ja loodussääduste järgi elamiseks”.

Tegevusvahendeid iseloomustab § 2:

  1. Karskelt ja korralikult elamise väärtuste – ning looduse sääduste wastaliste eluviiside kahjulikkuse selgitamine: kõnede, kongresside, kirjanduse, aastaraamatute, lendlehtede, raamatukogude, läbirääkimiste jne kaudu;
  2. Teosoofide organiseerimine ühisjõuks – osakondade ja uute ühingute asutamine;
  3. Võitlus korratuse ja ulakuse vastu;
  4. Idealistlikkude püüete õhutamine;
  5. Sport ja tervishoid;
  6. Haridus, muusika ja kunstiharrastused;
  7. Taimede kaitse, loomade kaitse ja taimetoitlus;
  8. Hingeolemine looduse sääduste järele.

…

(Tervikteksti Ühing Natuura kohta saab lugeda raamatust Teosoofia Eestis)

Teosoofiline Ühing Eestis (Orientatsioon Adyar)

02.02.1927 sai Eesti vabariigi siseministeeriumi registreerimise osakond palve registreerida Teosoofiline Ühing Eestis (Orientatsioon Adyar)…

(Tervikteksti Teosoofiline Ühing Eestis kohta saab lugeda raamatust Teosoofia Eestis)

Viited Eestile Vene Teosoofia Ühingu ajaloos

E. Lebedeva kirjutab artiklis History of the Russian Theosophical Society [4], et professor Nikolai Erassi oli Vene Teosoofia Ühingu liige ja 1921. aastal moodustas ta Revelis (Tallinnas, Eestis) teosoofilise rühma.

  E. F. Pisareva kirjutab oma raamatus Light of the Russian Soul: A Personal Memoir of Early Russian Theosophy [7], et Nikolai Ivanovitš Erassi oli mäeinsener. Ta asutas Revelis (Tallinnas), Berliinis ja Brüsselis teosoofilised loožid ning jätkas tööd teosoofia heaks kuni oma surmani Tuneesias aastal 1930.

  E. F. Pisareva mainib oma raamatus [ibid.], et kohtus 1901. Aastal Kalugas Nina Gernetiga, kes ise elas sel ajal Revelis (Tallinnas). Raamatu peatükis Th eosophy’s early pioneers in Russia kirjeldatakse Nina Gernetit kui esimest teosoofia pioneeri Venemaal. Ta reisis igal aastal välismaal, osales enamikul teosoofiakongressidel, tutvus ka Annie Besantiga ja võttis suure riski, et smugeldada Venemaale teosoofilist kirjandust. Raamatuid hoidis ta peamiselt oma lapsepolvesõbra Anna Kamenskaja (temast sai hiljem Venemaa Teosoofia Ühingu president ja tuntud teosoofiategelane) juures Peterburis. Kui kaua Nina Gernet Eestis elas ja kas tal oli ka Eestis mingi panus teosoofia levikusse, pole teada. 1925. aastal tõlkis Jaan Laarman eesti keelde Anna Kamenskaja raamatu Mis on teosoofia?.

   1909. aasta veebruari ja märtsikuu The Theosophistis ilmusid Ninade Gerneti artiklid In Djinnistan ja A Girl-Apostle. Rahvusvahelise ühingu 33. aastapäeva ja 1908. aasta detsembris Adyaris korraldatud konventsiooni üldises raportis on mainitud, et ta on Association for Research in Mystic Tradition komitee liige ning esindab Venemaad ja tema elukoht on Reval, Esthland.

Inimesed ja liikumised, kellel oli kokkupuude teosoofiaga

Tuleb pöörata tähelepanu tõsiasjale, et 20. sajandi algul kasutati sõna “teosoof” ja “teosoofiline maailmavaade” ka selliste inimeste kohta, kellel polnud teosoofiaga või Teosoofia Ühinguga otsest suuremat kokkupuudet, kuid kelle maailmavaatele oli omane ida- ja lääne õpetuste sulam.

   Alltoodud nimekiri ei pretendeeri täielikkusele, vaid toob välja mõned varem mainimata inimesed ja liikumised, kes olid teosoofiaga kokku puutunud.

Ernst Enno (1875–1934)

Stella Sägi kirjutab oma magistritöös [8], et paljud uurijad on välja toonud, et eesti luuletaja ja lastekirjaniku Ernst Enno maailmavaade oli lähedane teosoofiale, millega kokkupuudet toetavad lisaks muule ka tema luules esinevad põhjuse ja tagajärje seaduse ning astmelise arengu kirjeldused (vt ka [1]).

Karl August Tõnisson (1873–1962)

Mait Talts kirjutab oma artiklis [9], et Tõnisson puutus kokku Peterburi ja Riia teosoofidega. Oma esimestes budistlikes raamatutes tutvustas ta end teosoofina, kuigi tal polnud siiski otsest seost teosoofilise maailmavaatega selle sõna kitsamas tähenduses. Raamatus Miks Buddha usulised juutide Talmudi ei usu? käsitleb ta ka Annie Besanti ja Henry Steel Olcotti panust budismi elustamisse Euroopas. 1916. aastal andis ta välja Henry S. Olcotti raamatu The Buddhist Catechism(eesti keeles ilmunud terviklikult 2002. aastal) esimese peatüki mõnevorra lühendatud tõlke.

Ühisvabamüürlus

Siinkohal tasub mainida ühisvabamüürlust, kuna selle liikmed uurisid ka teosoofilist kirjandust. Paavo Matsin kirjutab artiklis Kirjandus ja vabamüürlus [5], et eesti kirjanikest oli vabamüürlane Mait Metsanurk (kodanikunimega Eduard Hubel), kes elas aastatel 1879–1957. Ta oli 1926. aastal Eestis asutatud ühisvabamüürlaste Kalevipoja looži liige. Sellega võisid ühineda nii naised kui ka mehed. Kalevipoja loož kuulus rahvusvahelisse ühisvabamüürlaste ordusse Le Droit Humain ehk Inimõigused, mille keskus asus Pariisis. Tuntumatest organisatsiooni kuulunud inimestest võiks nimetada teadmamehe Gunnar Aarma vanemaid ja raamatukaupmeest Harald Liikerit, kes pidas Tallinnas Voorimehe tänaval raamatupoodi nimega Püramiid. Ühisvabamüürlane oli ka kunstnik Helmi Reise, kes õppis Euroopas ja kirjutas 1934. aastal raamatu Mediumism ja meediumid. Ühisvabamüürluse üks tunnuseid oli teosoofia- ja okultismilembus. Nii olid organisatsiooni liikmeteks ka sellised teosoofia suurkujud nagu Annie Wood Besant ja Charles Webster Leadbeater.

Eesti Antroposoofiline Selts

Kindlasti tuleb mainida ka 1924. aastal asutatud Eesti Antroposoofi list Seltsi. Antroposoofi lise Seltsi rajaja dr Rudolf Steiner oli varem olnud Teosoofi a Ühingu Saksa osakonna juhataja. Eesti Antroposoofi lise Seltsi aktiivne avalik tegevus kestis enne Teist maailmasõda kuni seltsi sulgemiseni 1940. aastal.

Terviktekst ja kasutatud allikad vt raamatust Teosoofia Eestis.

II OSA

Uus algus

Sõda ja järgnevate okupatsiooniaastate poliitiline surve piiras küll inimeste vaimsete huvide avalikku väljendamist, ent igavene tarkus ei hävi. Taasiseseisvumise õhustikus tõusid taas pinnale vaimsed ja aatelised huvid ning neil teemadel hakati korraldama avalikke loenguid… (Terviktekst ja kasutatud allikad vt raamatust Teosoofia Eestis)

Tallinna H. P. B. Loož on registreeritud Teosoofia Ühingu peakorteris Adyaris (India, Madras) 30. augustil 1992.

Tartu Isise Looži asutamiskoosolek peeti 10. detsembril 2007. aastal , TÜ peakorteris Adyaris on loož registreeritud 17. veebruaril 2008.

Tegevuskroonika

H. P. B. Looži tegevus on lähtunud TÜ põhieesmärkidest ja suunatud koigile huvilistele. Algusest peale on loožitöö sihiks olnud:

  • Õppimine (loengute kuulamine ja rühmaarutelud, kirjanduse uurimine, loengute ettevalmistamine);
  • Teosoofia põhitodede tutvustamine (avalike loengute ja seminarlaagrite korraldamine, osalemine vaimsuse kasvule suunatud üritustel);
  • Teosoofilise väärtkirjanduse tõlkimine eesti keelde ja väljaandmine;
  • Laenuraamatukogu sihipärane täiendamine.

Tegevus ei ole piirdunud Tallinnaga. Lisaks Tartule käidi loenguid pidamas Viljandis ja Pärnus, hiljem lisandusid loengupaikadena Võsu ja Virveküla (2003–2005), episoodiliselt Tapa ja Rakvere. Seminarlaagreid püüti algusest peale korraldada Eesti erinevates piirkondades (vt allpool) ja üksikute loengupäevadega jõuti Saaremaalegi. Eesmärk oli ikka teosoofilise teadmise tutvustamine.

Õpime kuulates, lugedes, mõtteid vahetades. Loengute, seminaride ja arutelude temaatika järgib sihipäraselt TÜ põhieesmärke. Avalikud loengud toimuvad korrapäraselt kaks korda kuus, lisaks arutelud ning traditsioonilised 2–3päevased talve- ja suveseminarid.

Korduvalt, ent järjest põhjalikumalt on käsitletud teosoofia põhiseisukohti ja jagatud nõuandeid opetuse rakendamiseks tänapäeva tormakas argielus. Lektorid olid esialgu valdavalt Soome Tüst, enamasti Helsingi Blavatsky Loožist; ajapikku kogusid ka loožiliikmed julgust oma lugemust ning arusaamu teistega jagada, sest ise loenguid ette valmistades ning esitades õpib kõige tõhusamalt Kuna eestikeelset teosoofilist kirjandust oli esialgu vähe, otsustati hakata välja andma oma ajakirja Teosoof (esimene number ilmus 1995, seni on ilmunud 15 numbrit). Ajakirjast leiab samuti eespool mainitud teemade lühikäsitlusi nii autoriteetide kui ka loožiliikmete sulest. Esimesed numbrid kajastasid ka looži tegevust.

Korrapäraselt koguneb ka väiksem õpperühm, et arutleda mingil ettevalmistatud teemal voi süveneda teosoofia põhiteoste õpetustesse. Aruteludki on avatud kõigile soovijatele.

Seminarlaagrid

Kui regulaarsete loengute temaatika on algusest peale keskendunud teosoofia ideede järjest sügavamale tundmaõppimisele ja rakendamisele igapäevaelus, siis seminarlaagrites on kõneks olnud muidki harivaid teemasid oma ala asjatundjatelt (nt värvide voi muusika roll vaimse arengu teel, taimeteraapia, tervislik toitumine jm). Esimeste laagrite pisut põnevust pakkuvad n-ö seinast seina teemad justkui püüdsid teosoofia juurde tuua uusi inimesi, aga aasta-aastalt on laagritestki kujunenud mingile teemaringile kontsentreeritud asjalikud Õppepäevad.

Suveseminarid
  • 28.–29.07.1995 Kiiu-Aabla Harjumaal; osavõtjaid 30 ringis, lektorid Hannu Vienonen, Markku Jaatinen, Enn Lulla, Antti Kidron.
  • 15.–16.06.1996 Lehtse Rabasaare laager Järvamaal; kõne all jooga, värviteraapia, hiromantia, Tiibeti surnuteraamat, astroloogia, meditatsioon jm.
  • 13.–15.06.1997 Tõrvaaugu, invaühingu suvemaja Järvamaal; loengud ja mõttevahetused meditatsioonist, loodusjõududest, Tiibeti budismist, joogast jm.
  • 12.–14.06.1998 Leesi rahvamaja Harjumaal; kõne all India filosoofia,“mina” olemus, isekus, areng Lemuuriast läbi Atlantise Egiptusse jm.
  • 18.–20.06.1999 Roiu põhikool Tartumaal; peateemaks Visualiseerimine ja meditatsioon (peaesineja Hannu Vienonen), lisaks Meistrite tähendusest Teosoofia Ühingule, Bhagavadgītā filosoofi ast jm.
  • 16.–19.06.2000 Savi turismitalu Hurmikülas Polvamaal; loengud Logose filosoofiast, astroloogiast, numeroloogiast, budismist jm.
  • 16.–19.08.2001 Simisalu puhkemaja (Vargamäe lähedal) Järvamaal; teemaks teosoofia seosed Kreeka ja ida filosoofiaga jm.
  • 06–11.07.2002 Simisalu; teemaks Elamise kunst, peaesineja Radha Burnier.
  • 17.–20.07.2003 Simisalu; teemaks Tuhjuse filosoofia, peaesineja Hannu Vienonen.
  • 24.–27.06.2004 Simisalu; teemaks Teosoofia ja budism, peaesineja Trân-
  • Kim-Diêu.
  • 24.–27.07.2005 Samblamäe puhkemaja Mõedakal Lääne-Virumaal; teemaks Meel, mõte ja meditatsioon, peaesineja Radha Burnier.
  • 13.–16.07.2006 Samblamäe; teemaks Tarkusemeistrite parand.
  • 14.–17.06.2007 Samblamäe; teemaks Inimene maailmakõiksuses.
  • 17.–20.07.2008 Samblamäe; teemaks Sisemine tasakaal, peaesineja Halldór Haraldsson.
  • 13.–16.07.2009 Samblamäe; teemaks Teosoofia-jooga, peaesineja Trân-Thi-Kim-Diêu.
  • 16.–19.06.2010 Samblamäe; teemaks Karma ja Nirvaana, peaesineja C. V. K. Maithreya.
  • 17.–20.06.2011 Samblamäe; teemaks Vaata sissepoole, peaesineja Mary Anderson.
  • 28.06–01.07.2012 Kirikumäe puhkekeskus Setumaal; teemaks Inimese “mina”peegeldustes.
  • 08.06–09.06.2013 Tallinna ülikool; teemaks Elu ja surma ringkäik.
  • 12.06.-15.06.2014 Saadjärve mõis; teemaks Kulgemine Mina ja Minatuse vahel.

Talveseminarid toimuvad jaanuari viimasel nädalavahetusel, alates 2008. aastast korraldavad seda vaheldumisi Isise ja H. P. B. Loož vastavalt Tartus või Tallinnas. Ka talveseminarid kujunesid mõna aastaga temaatilisteks õppepäevadeks.

  • 1998 Harjumaal (Leesi rahvamaja); kone all mõtluse teooria ja praktika, karma ja taassünd, kundalinienergia, viha mõttejõud, Bhagavadgītā sõnum inimkonnale jm.
  • 1999 Läänemaal (Palivere lasteaed); teemaks Olemasolu põhjused.
  • 2002 Tallinnas (Eesti Keele Instituut); kõne all surelik ja surematu inimene, mõtlus ja meel, meel ja maagia, tingimuslikkus meie elus, muinasjuttude sõnum jm.
  • 2003 Tallinnas (Eesti Keele Instituut), teemaks Muistne tarkus ja karma.
  • 2004 Tallinnas, (Eesti Keele Instituut), teemaks Teosoofia – tee jumaliku Iseni.
  • 2005 Tallinnas (Eesti Keele Instituut), teemaks Eetika.
  • 2006 Tallinnas (Eesti Keele Instituut), teemaks Inimese suhe loodusjõududega.
  • 2007 Tallinnas (Eesti Keele Instituut), teemaks Meditatsioon meie elus.
  • 2008 Tartus (Tähtvere päevakeskus), teemaks Inimeseks olemise eetika.
  • 2009 Tallinnas (Tallinna ülikool), teemaks Vaimse arengu astmeline tee.
  • 2010 Tartus (Tiigi seltsimaja), teemaks Meie meel – tuttav tundmatu.
  • 2011 Tallinnas (Tallinna ülikool), teemaks Vaimsus igapaevakogemuses.
  • 2012 Tartus (Antoniuse Gildi Loovusekoda), Maailm ja Mina.
  • 2013 Tallinnas (Tallinna ülikool), teemad Salaõpetus, teadmine ja tarkus.
  • 2014 Tartus (Antoniuse Gildi Loovusekoda), Tarkuseõpetused erinevates filosoofilistes süsteemides.

Lisaks korrapäraseks kujunenud tegevustele on aeg-ajalt toimunud temaatilisi õppepäevi nii Tallinnas kui ka väljaspool. H. P. B. Looži seitsmendat sünnipäeva tähistati 18.09.1999 Kodulinna Majas.

Külalistest esinesid Soome TÜ peasekretär Yrjö Kumila (Teosoofia – inimlikkuse kasvu alus) ja TÜ Euroopa Föderatsiooni täidesaatva komitee liige Marja Artamaa (Teosoofiakeskused Euroopas ja maailmas).

Kümnenda aastapäeva seminar toimus 12.–13.10.2002.

3.–4.11.2012 toimus Tallinnas Europa hotellis H. P. B. Looži kahekümnendale aastapäevale pühendatud seminar, kus osalesid teiste hulgas ka Teosoofia Euroopa föderatsiooni juhataja Trān-Thi-Kim-Diêu, Soome osakonna juhataja Marja Artamaa ja palju teosoofiaga kokkupuudet omanud inimesi Eestist ja Soomest.

Teosoofia ideid on loož tutvustanud ka oma trükiseid levitades Maaema messil (1997. aastal ka loengutega) ja Harmoonia päevadel Tallinnas, Psühhotroonika ja Antroposoofia päevadel Pärnus.

Väljaanded ja raamatukogu

Teosoofilise väärtkirjanduse tõlkimine eesti keelde ja väljaandmine oli H. P. B. looži asutamisest peale päevakorral, sest eestikeelset vaimse suundumusega kirjandust oli 90ndatel väga vähe. Looži esimene trükis, Vivekananda Karma jooga, ilmus 1992. aastal ning praeguse ajaga vorreldes hiigeltiraažis – 6000 eksemplari. See müüdi mõne aastaga läbi (kordustrükk tuli 2008). Suuremate tõlketööde ettevotmiseks ei olnud esialgu ei oskust ega jõudu, seepärast otsustati hakata välja andma oma ajakirja Teosoof. Kavas oli anda välja kaks numbrit aastas. Ent mõne aasta pärast muutus nõudlus ja lugejad hakkasid eelistama raamatuid, lisaks avaldati juba paljudes ajakirjades vaimseid teemasid käsitlevaid artikleid. Alustasimegi esialgu küll väikestest, ent väga sisukatest parimate opetajate töödest. Praeguseks on loož andnud välja 15 numbrit Teosoofi ja 14 autoriraamatut, värskeim neist H. P. Blavatsky peateose Salaõpetus esimese raamatu esimene osa.

Raamatud:

  • Alcyone. Õpetaja jalge ees. 1997.
  • Blavatsky, Helena Petrovna. Praktiline okultism. 1996.
  • Blavatsky, Helena Petrovna. Vaikuse Hääl. 2005.
  • Blavatsky, Helena Petrovna. Teosoofia võti. 2012.
  • Blavatsky, Helena Petrovna. Salaõpetus. Teaduse, religiooni ja filosoofia süntees. Esimene raamat. Kosmogenees. Esimene osa. 2012.
  • Burnier, Radha. Meditatsioon – tee sisemise rahuni. 2002.
  • Burnier, Radha. Inimese uuenemine. 2010.
  • Codd, Clara M. Juhiseid vaimsel teel kulgejale. 1999.
  • Collins, Mabel. Valgus teel. 2005.
  • Olcott, Henry Steel. Budistlik käsiraamat. 2002.
  • Subba Row, Tallapragada. Bhagavadgītā fi losoofi ast. 2005.
  • Tsongkapa. Budismi peamised õpetused. 2007.
  • Varma, S. S. Joogaharjutused yama ja niyama. 2010.
  • Vivekananda. Karma jooga. 1992 ja teine, parandatud trükk 2008.

Teosoofid:

  • Teosoof 1/1995
  • Teosoof 2/1995
  • Teosoof 1/1996
  • Teosoof 1997/1 (4)
  • Teosoof 5 – 1997
  • Teosoof 6 – 1998
  • Teosoof 7 – 1998
  • Teosoof 8 – 1999
  • Teosoof 9 – 2000
  • Teosoof 10 – 2002
  • Teosoof 11 – 2003
  • Teosoof 12 – 2004
  • Teosoof 13 – 2006
  • Teosoof 14 – 2007
  • Teosoof 15 – 2008

Meie külalisi

Looži sisulist tööd on väga oluliselt toetanud ja rikastanud külalislektorid – eeskätt Soome, aga ka teiste maade teosoofid. Liialdamata võib öelda, et loožitöö ideeline alus kujunes Hannu Vienoneni suunamisel ja suuresti tänu temale Eestis teosoofia kanda kinnitanud ning elujõulisena püsinud.

Kaugemalt saabunud lektoritest on meid korduvalt külastanud Radha Burnier Indiast ja Trân-Thi-Kim-Diêu Prantsusmaalt.

Radha Burnier (1923–2013) astus Teosoofia Ühingu liikmeks 1935. aastal. Ta on Rahvusvahelise TÜ viienda presidendi N. Sri Rami tütar ning 1980. aastal sai temast endast TÜ seitsmes president. Radha Burnier oli Adyari looži juhataja ja Madrase Teosoofilise Föderatsiooni president, töötas pikki aastaid Adyari raamatukogu ja uurimiskeskuse direktorina. Nagarjuna ülikool valis ta õppimise ja eluväärtuste edendamise eest audoktoriks.Nooruses oli RB India klassikalise tantsu tolgendaja ja koguni peaosaline Renoir´i filmis Jõgi. Tal oli magistrikraad sanskriti keeles ja ta tõlkis mitmeid sanskritikeelseid teoseid ning oli ka ise viljakas autor. Eesti keeles on ilmunud nt Meditatsioon – tee sisemise rahuni (2002), Inimese uuenemine (2010) ja artikleid ajakirjas Teosoof.Burnieri esimene Eesti-külastus (31.07–02.08.1995) pälvis ka meedia tähelepanu. Ta esines kahe avaliku loenguga Tallinnas – Igavene tarkus ja tänapäev ning Teadmine, suhtumine ja tegutsemine ja andis pressikonverentsi. Teda saatsid Soome TÜ peasekretär Kirsti Elo ja rühm ühingu liikmeid. Õhtuleht kajastas külaskäiku 2. augustil  (Teosoofid taotlevad sallivust ja rahu) ning 22. augustil (Radha Burnieri pealetükkimatu tarkus).Järgmisel külaskäigul 05.–06.07.1997 kõneles ta teemadel Elu ja surm ning Inimkonna tulevik, seejärel oli ta olnud peakõneleja kahel suveseminaril – 2002 (üldteema Elamise kunst) ja 2005 (üldteema Meel, mõte ja meditatsioon).

Trān-Thi-Kim-Diêu (s 1949) astus Teosoofia Ühingu liikmeks 1972. aastal. Tal on magistrikraad farmaatsiatehnoloogias. Trân-Thi-Kim-Diêu on töötanud vabatahtlikuna erinevatel ametikohtadel Teosoofia Ühingu Prantsuse osakonnas, Euroopa föderatsioonis ja Naardeni keskuses. 1995. aastal valiti ta Euroopa föderatsiooni nõukogu peasekretäriks. Ta on pidanud loenguid eri riikides ning on aidanud väga palju kaasa teosoofia edendamisele Ida-Euroopa riikides. Eestit külastas Trân-Thi-Kim-Diêu 2000. ja 2003. aastal loengutega Kas vaimsusel on tulevikku (11.03.2000 Tartus), Muudid ja vaimsus (12.03.2000Tallinnas), Elu – meie suur opetaja (28.06.2003 Tartus) ning Meie otsingute loomus (29.06.2003 Tallinnas). Suveseminaridel oli ta peakõnelejaks 2004 (üldteema Teosoofia ja budism) ning 2009 (üldteema Teosoofia-jooga). Viimati külastas ta Eestit 3.–4.11.2012 kui Tallinnas Europa hotellis H. P. B. Looži kahekümnendale aastapäevale pühendatud seminar.
Korra on meid külastanud järgmised rahvusvaheliselt tuntud lektorid:
Joy Mills (s 1920) astus Teosoofi a Ühingu liikmeks 1940. Aastal. Ta on olnud TÜ Ameerika osakonna peasekretär, Austraalia Teosoofia Ühingu president ja ka rahvusvaheline asepresident. Tal on magistrikraad inglise kirjanduses ning ta on töötanud keskkooliõpetajana, olnud California ülikooli õppejõud ja Krotona instituudi teosoofia kooli direktor. Ta on pidanud loenguid rohkem kui 50 riigis ning kirjutanud palju raamatuid, mille hulgas on ka Ameerika osakonna ajalugu. Tallinnas esines Joy Mills 27.–28.06.1998 kahe avaliku loenguga: Inimkonna vanimad vennad ning Teosoofia: maailmavaade ja eluviis.

Johannes Cornelis van Alphen (1925–2009), sündinud Indoneesias, elas Pretorias Lõuna-Aafrikas. Ta oli piiskop ning vaba katoliku kiriku peapiiskop, emeriitprofessor ja Teosoofi a Ühingu liige. Eestis esines 27. mail 2000 teemal Gnostitsism ristiusus.
Halldór Haraldsson (s 1937) astus Teosoofi a Ühingu liikmeks 1960. aastal ja alates 2006. aastast on ta olnud Islandi TÜ peasekretär. Elukutselt kontsertpianist. Juba nooruses huvitus ta joogast ja vedaantast, ent eriti sügavalt on teda mõjutanud Krishnamurti. Loenguid on ta pidanud peamiselt vedaantast, Krishnamurti opetustest ning muusikast. Oli peakõnelejaks 2007. aasta suveseminaril (üldteema Sisemine tasakaal).

Mary Anderson (s 1929) on Teosoofia Ühingu endine rahvusvaheline sekretär ja asepresident. Ka oli ta pikki aastaid TÜ Euroopa Föderatsiooni sekretär. Anderson on pidanud palju loenguid erinevates riikides ja keeltes ning on ajakirja The Theosophist viljakas autor. Esines suveseminaril 2010 (üldteema Vaata sissepoole).
Chaganti V. K. Maithreya (s 1958) on olnud TÜ liige üle 40 aasta. Ta on Madrase Teosoofi lise Föderatsiooni ning Teosoofi lise Teenimise Ordu (TTO) Chennai regiooni president. Ta on TÜ India osakonna nõukogu ning TTO India rahvusliku juhatuse liige. Tal on bakalaureusekraad inglise keeles ja kirjanduses ning magistrikraad personalijuhtimises. Chaganti on pidanud ettekandeid mitmetes mittetulundusühingutes ja sihtasutustes, klubides ning haridusasutustes. Esines suveseminaril 2011 (üldteema Karma ja nirvaana).

Kõik ülaltoodu tugineb peamiselt väljavõtetele raamatust Teosoofia Eestis (MTÜ H. P. B. Loož väljaanne, Tallinn 2012).